Eesti Moskvich Klubi

Õhtast! Väike täpsustus veel. Nõuka ajal 3 70ndate mosset 412 millega sõidetud sai, neil kõigil oli neljanda silindri juures ,väljalaske kollektori all hoopis kraan millest sai talvel mootori plokist vee välja lasta. Olid ajad, jahutusvedeliku polnud lihtsalt saada ja kui talvel sõita tahtsid siis õhtul 2 kraani lahti ja hommikul kraanid kinni ja ämbritäis sooja vett jälle sisse.

See kraan oli ilmselt igal 412 mootoril uuema tüübi radika tulekuni. minu 77a 2140 on samamoodi kraan seal

Soojendusradikale veevõtmiskoha muutmise üheks motivaatoriks on tegelikult ka see, et uuem DAAZ karburaator ja sisselaskekollektori peal asuv soojenduskraan ei taha üksteisega ruumi pärast läbi saada ja seal on hetkel väga kitsas.

Huvitav, et kasutaja "Sten" postitatud Moskvichi soojenduse parendamise juhendis(lehekülje lõpus) viidatakse samuti väljalaskekollektori all asuvale kohale?

Igatahes tegi mosse eile oma esimese sõidu pesulasse, kus suurem sodi maha sai survepesuriga tuisatud. Täna lähme uurime, mis tehnoülevaatusel kostetakse.

daazil oli vist jah et tühikäigu ökonoomsus süsteemi pärast läks vist kitsaks.

Ülevaatusel sai ära käidud, läbi kukkusin heitgaaside tõttu(HC ca 3000ppm). See tulenes tõenäoliselt sellest et süütehetk liialt vale oli - pärast sain hulka paremaks sättida. Jõudsime ka orienteerumise talvekarika esimesele etapile, kuhu tehniliste viperuste tõttu hilinesime starti ca tund. Sellest hoolimata suutsime omas klassis(Youngtimer) saavutada viienda koha.

Nüüd on vaja hakata tegelema pisemate probleemide ja puudujääkide likvideerimisega. Lisaks minna näidata ÜV punktis uuesti ette ja osta jooks korralikke talverehve.

Martin2140 kirjutas:Jah sama olen ka mina mõelnud. Ja uue tüübi salongiradikal pannakse tavaliselt voolikud valetpidi jooksma. Uue tüübi radikal on http://varstu.planet.ee/tehnika/TT/mosk ... jendus.pdf selles ajakirjas näidatud et kuum vesi peaks jooksma sisse alt ja väljuma ülevalt. Aga minu loogika ütleb et soe peaks ikkagist sisenema ülevalt. Kui soe vesi siseneb alt, siis ta hakkab lihtsalt otsima kõige kiiremat läbipääsu kohta kust ülesse saada ja radikas läheb soojaks vaid ühest servast. Muidugist kui veepump lükkab piisavalt peale siis ei tohiks väga hullu olla. Kui soe aga siseneb ülevalt, siis ta lükkab külma vee välja ja asemele tuleb kuum vesi. Täpselt sama loogikaga töötab ka mootori suur radikas.

Vanematel soojendusradiaatoritel on sees kolm eraldi sektorit. Vesi mis ülevalt paremalt siseneb suunatakse mööda parempoolset kolmandikku alumisse paaki, siis keskmist sektorit mööda üles ja siis vasakpoolset kolmandikku mööda alla. Ja sealt mootorisse tagasi. Sellise radiaatori puhul pole tähtis kummalt poolt sisse või välja.

No sellel tõesti pole erilist vahet, aga katsu sa sellest radikast õhk välja saada. Ainuke viis õhk välja saada on keerata radikas 90 kraadi sedasi et väljund ots jääks ülesse, aga proovi seda teha kui voolikud küljes. Vana tüübi radika saaks ilmselt korralikult tööle kui teha õhutusnippel ülesse vaheplaadist teisele poole väljund otsast poolt vaadates.

Head uut aastat kõigile!

Vahepeal on palju juhtunud. Kõige olulisem vast see, et pärast süüte sättimist ja küünalde vahetust sain heitgaasid normi piiresse ja ÜV läbitud. Auto alla leidsid tee Hankook IPike 165/80 R13 naastrehvid ja standardlaiuses veljed said kiire värskenduskuuri.


Suuremad muutused on olnud elektrisüsteemis. Esiteks eemaldasin kapotialuse valgusti ja kandelambi pesa koos kaablitega. Tuppa kaardilugeja kohale paigaldasin painduva varrega lambi, mille kinnitasin pikkade plekikruvidega A-piilarisse. Voolu sain lambile mugavalt armatuuris oleva valgusti tagant. Pettumuse valmistas vaid tulega kaasas olnud nõrguke LED pirn, mille vahetasin välja tavalise T5W vastu. Tühjana seisnud tuhatoosi/sigarisüütaja avasse lõikasin paraja mõõduga paksu alumiiniumplaadi vanast lumelabidast. Plaadile paigaldasin uue sigarisüütaja pesa ja USB laadimispesad.




Ühest eelmisest autost üle jäänud lisatuled paigaldasin pühade ajal ka mossele. Tuled ise on odavad Siriused, kuid kuna reflektorid ja tuleklaasid olid väga heas korras, tegin ma kinnituskronsteinidele värskenduskuuri ja asendasin poldid-mutrid. Kaabeldus on hektel veel lõpetamata, kuna soovin armatuuri paigaldada lisalüliti ja tulede toite võtta eraldi relee alt.


Enne talvekarika 2. etappi maksis kätte starter selle eest, et ma puksid algul määrimata jätsin. Napilt enne võistluse algust sai autole külge varudest võetud teine starter.

Kojameesteks said autole Championi 33cm pikkused, mis tegelikult küll VAZ-le mõeldud on. Kataloogi poolt pakutavad 29cm-sed jäid liiga lühikesed. Kuna mosse kojamehe vars on liiga õhuke, lõikasin sellele kinnituskoha alla jupi kaablisidemest, mis lukustas kojamehe varre palju kindlamalt ning siiani on need seal ka püsinud.

Generaatoririhma paigaldasin 900mm-se, kuna ette nähtud 875mm-ne vajas paigaldamiseks ja demonteerimiseks liialt väänamist ja jõudu.

Lõpetuseks on täna auto küljes juba kolmas küttefilter ca 700km jooksul. Loodan, et roostepuru saab paagist otsa lähiajal

Nii.

Tänaseks on ka Vanatehnika seiklussõit 3 selja taga. Etteruttavalt võib öelda, et olime oma klassi võitjad(oldtimer).

Siiski polnud tee selleni sugugi sirge ja sile. Ettevalmistused algasid reede õhtul, kus ma puhastasin karburaatori ja korrigeerisin ujukitaset(oli eelnevalt veidi kõrge mistõttu ka kütet mehemoodi kulus). Kuna lugesin joonist esiotsa tähelepanematult, sai ujuki käigupikkus liialt väike ja testsõidul jäi auto korduvalt kütusenälga. Pärast selle korrigeerimist avastasime kamraadiga, et kütusepaak lekib - ülaltpoolt. Nimelt kütusetasemeanduri kinnituspoltide vahelt pressis kütet välja(kuna see oli esimene kord, kus olin paagi niivõrd täis pannud). Pidime laskma välja ca kümmekond liitrit bensiini, et küttetasemeandur kätte saada. Paranduse tegime tihendisilikooniga ja õnneks jäi pidama ka.

Laupäeva hommikul suundusime ürituse starti Laagri Maksimarketi juures, kuid ühe jutiga sinna ei jõudnud. Nimelt otsustas mõne miinuskraadiga niiskes õhus karburaatori jalg härma minna. Kuna väljalaskekollektori kohal vastav plekk puudus ja õhulõdvikut ka kaasas polnud, pidime muudmoodi hakkama saama. Võtsime ära karburaatori all oleva paksu isoleeriva vahetüki ja jätsime vaid ühe tihendi karburaatori ja kollektori vahele. Samuti viisime karterituulutuse õhupuhastist mööda, et mitte sealt tulevat kerget veeauru karburaatorisse suunata. Paistab et nendest asjadest piisas, kuna karburaator uuesti enam ära ei külmunud.

Paar sõna ürituse kohta ka. Orienteerusime trassil Tallinn - Pärnu-Jaagupi - Puka. Üritus oli hästi üles ehitatud, kuna Pärnu-Jaagupi ligidal oli ühine lõunasöök ja lõunapaus hinge tõmbamiseks, tankimiseks ja mitmel ekipaažil ka remondiks. Kuid väljaspool seda oli mitmeid-mitmeid tunde kaardi lugemist, jooksmist, vastuste otsimist ja keskmiste kiiruste arvutamist. Kahjuks talviste olude puudumise tõttu oli korraldaja sunnitud ära jätma ka planeeritud lisakatsed. Ürituse lõpp oli Puka ligidal Kunstimäe puhkekompleksis, kus oli õhtusöök, saunad, majutus ja üleüldse sotsialiseerumine. Tunnen kaasa ekipaažidele, kes otsustasid siiski tagasi kaugele koju sõita, kuna päev oli vähemalt meid päris ära väsitanud.


Tagasitee järgmisel päeval kulges rahulikult. Kogu ürituse keskmine kütusekulu tuli 13/100km kanti. Seda eelkõige just sellepärast, et laupäeval auto kiirendusvõimet täies mahus ära kasutati.

Vahepeal olen ära vahetanud räbalad originaalsed uksetihendid VAZ tihendite vastu. Läksid miskised 2107 koodiga tihendid. Eesmisi uksi pidin veidi väljapoole reguleerima, kuid tagumisi seevastu mitte. Uksed käivad küll raskemalt, aga loodan et mingi aja jooksul tihendikumm veidi väsib ja võtab ukse järgi vastava kuju.

Samuti ei toimeta starter normaalselt. Puksid on määritud ja tõmberelee taga olevad vaskkontaktid puhastatud-lihvitud. Kuid ikkagi poob starterit. Tõenäoliselt on siiski kulunud pukside probleem ja loodan leida uue reduktorstarteri.