7. leht 8-st

Re: Moskvitside kiirusomadustest

Postitatud: 08 Juul 2011 19:31
Postitas partnermosse
Urukoer kirjutas:jah aga ZAZ kastist sisuliselt oli vaid kest.
Seda küll :) ja siit väike järeldus ;) tuleb teha ZAZ-i käigukasti kestast, sest kannatab suurt koormust, mossele uue sisuga võimas kast - vabandan OT eest !

Re: Moskvitside kiirusomadustest

Postitatud: 09 Juul 2011 08:18
Postitas via
partnermosse kirjutas:ZAZ käigukastid vist olid ka suht head.KAVORis topiti neid vormelitele estonia 25 kui ma ei eksi. :)
Põhjuseks oli ikka vajadus saada keskmootorilt vedu tagaratastele. Muud sobivat polnud NSVL tingimustes võtta :P

Re: Moskvitside kiirusomadustest

Postitatud: 09 Juul 2011 22:47
Postitas Killa
Ka sapika differ seal sees pidi 150hp kannatama. :D motors24 oli mingi saade selle kohta.

Re: Moskvitside kiirusomadustest

Postitatud: 12 Juul 2011 00:58
Postitas vootele
Sapika peaülekanne on estonia kasti kõige nõrgem koht. Kavoris tehtud 5 käiku on sellega võrreldes palju vastupidavam. Muide, selleks keevitati kasti korpusele sisse lisa vahesein ning peale keevitust rändas partii korpuseid suurde termika ahju. Kord oli ahju temperatuuriregulaator peeti läinud nii et hommikuks kui mehed ahjuukse lahti tegid, oli seal ainult sulanud alumiiniumi känkrad olnud. Seda rääkis mulle üks tuttav, kes nende asjadega tol ajal tegeles.

Re: Moskvitside kiirusomadustest

Postitatud: 12 Juul 2011 12:24
Postitas mario
mulle toodi kooli ka 2 Estonia kasti... mõlemal lülituskahvlid nii kulunud, et käigud käisid väga mööda..
Võrdlusena sapika "originaaliga", olid erinevused võllides (tehti vormelitele tugevamaks..) aga muus osas kasutati vana rasva.. Lülituskahvlid läksid sapaka originaalid, kuid nende materjalist tulenevalt kulusid need üsna kiirelt ära.. Ja ofkoors, ei kasutata jõu ratastele kandmiseks kardaaniriste (nagu sapikal) vaid ikka oli korralik Rzeppi püsikiirusliigend juba. :)

Re: Moskvitside kiirusomadustest

Postitatud: 13 Juul 2011 03:11
Postitas viirusboy
Uurisin ma siin tükk aega nii mosseliiga kui ka siin foorumis karburaatorite teemasid. Eesmärgiks oli daaz-2140 reguleerimise ja muude asjade väljaselgitamine. Muidugi oodatud tulemust ei leidnud kuid leidsin palju-palju arutelu ja diskussioone teemal et kumb siis ikkagi parem on, kas daaz tüüpi karpad või K126 mistahes tüüpi. Suppi kõrvale hammustades hakkasin mõtlema et millist mulle vaja oleks. Praegune K-126H käib küll päris hästi aga võtab liiga palju. Juttude järgi pidi daaz küll ökonoomsem olema aga pidi ka jõudlusele negatiivselt mõjuma. Samas oli ka vastupidist tõestust. Saa siis aru. Põhipoint on asjal aga see, et tahaks mingit dosaatorit kolle otsa, millega ma liiklusele eriti jalgu ei jäeks ja samas paagist rohkem ei imeks kui voolik läbi kanda suudab. Tänapäevases liikluskeerises on korduvalt olnud juhuseid, kus ükskõik kui kiiresti sa ka oma mossega ei sõidaks, mingid lühkarites, nokakaga ja plätudega päikseprillide taha varjuvad vennad, kes veel teeäärse võsaraieloaga ringi sõidavad, ei suuda leppida et võiks vähemalt teedki anda ja on vaja ikka ette trügida. Linnas sõidurada vahetades jne. Viimane ehe näide 120km/h haapsalu poole sõites rannakülast keeras mingi vana A-kujulise sillaehitusega mersurimakas välja ja kohe naksti teepeale. Pidime seltskonnaga diislitahma sisse ära lämbuma kui see eest ära kiirendada üritas..

Küsimus siis ikkagi suurele ringile. Kumb on parem, kas DAAZ-tüüpi või K126 tüüpi karpad? Jagage oma kogemusi ja tähelepanekuid mõlemas valdkonnas.

Natuke pikk jutt tuli aga ehk annate andeks. Kell on ikkagist 3 öösel :D

Re: Moskvitside kiirusomadustest

Postitatud: 13 Juul 2011 07:24
Postitas marko
Kumb parem on seda ei saagi niiviisi võtta,kõik oleneb seadistusest.K126-te kehvem paika regullida,lada tüüpi karpat selle eest suht lihtne regullida ja niipalju kui mina neid omanud olen siis enam ei taha K126 näha ka,edasi läks korralikult,aga kõikse muud hädad.Igaljuhul saad lada karpaga küttekulu normaalseks,kõige paremini ja kindlamalt töötavad daaz 2101 mehaanilised karpad mida pandi siis ka juba tehase poolt mossedele peale.Tegelikkuses maitse asi :)

Re: Moskvitside kiirusomadustest

Postitatud: 13 Juul 2011 10:05
Postitas stern100
Minu helerohelisel peal daaz tüüpi karpa mis mõeldud sigulli 1.3 liitrisle mootorile, vaakumiga variant. Ökosõiduga läheb 7.5 kuni 8 liitrit sajale. (külavahel töristades). Spidoka laseb põhja edukalt. Jõudu just väga ei ole aga kiirust kogub ikka küll.

Minu kollasel on peal K126-h, mis ennem oli helerohelisel peal. Trassil sõites küttekuluks 10 liitrit sajale, peenestades saab 15 kätte ilusti. Selle eest viskab aga teise käiguga asfaldil sussi veel kenasti.

Minu värvilisel on peal 2101 mehhaaniline karpa, küttekulu ei ole mõõtnud aga kruusa peal saab kolmandaga kivid kenasti lendama ja minekut on mosse kohta vägagi palju. Usun et rüüpab ka selle eest kahe suu poolega.

Kõik oleneb ju sellest kuidas sa ikkagi tankida viitsid ja mis sõitu sa teha tahad :D

Re: Moskvitside kiirusomadustest

Postitatud: 13 Juul 2011 10:20
Postitas sass
Oma kogemustest võin väita kindlalt, et K126N on kõige lihtsam reguleerida ja töötab ka siis, kui on sitasti reguleeritud. Remontkomplekt sisse, ujukitase paika (või veidi kõrgemaks lubatust - mul oli vaja rohkem jöudu), tühikäik paika ja töötas ideaalselt... Rüüpab küll rohkem, aga see eest on võimsust ka saadaval korralikult - originaalspidomeetrist jäi igatahes puudu.
Seevastu DAAZ-2140 on veidi ergem - reageerib gaasivajutustele paremini, kuid ei ole ma saanud päris korralikult seda veel jooksma (vörreldes k126-ga). Ökonoomsem on küll.
Ise läksin köige lihtsamat teed, vötsin kasutusele DAAZ-2101 täismehaanilise karburaatori, remontkomplekt sisse ja düüsid õigeks, ujukitase paika ja oligi väga hea. On erk, parasjagu on võimsust ka ja päris ökonoomne. :)

Re: Moskvitside kiirusomadustest

Postitatud: 13 Juul 2011 23:21
Postitas mario
sass, kui ma õigesti mäletan, siis ongi sinu mossest üks uurimustöö netis rippumas. :)
Erinevad karpad, filtrid, plokikaaned.... :beer