Huvitavad Mossed ja vidinad müügis.

[lauri]

Lätlased müüvad 410N:
http://suchen.mobile.de/fahrzeuge/showD ... geNumber=2

Hind muidugi vastav

Kui see auto on samal tasemel taastatud, nagu Mati Heinsare kollektsioonis olev musta numbriga M410(kuulus enne vist Leho Siimsenile), siis selline hind taastatud rariteedi eest pole küll palju.

Heinsare kätte jõudnud auto oli esialgu aastajagu müügis 110 000 krooniga, mis veidi üle 7000€. Kusjuures ma kahtlustan, et Heinsar kauples hinda alla enne ostmist...
Üle 10000€ maksmise selle masina eest võiks vast liigitada Läti-suunalise humanitaarabi valdkonda.

[M410]

Lätlased müüvad 410N:
http://suchen.mobile.de/fahrzeuge/showD ... geNumber=2

Hind muidugi vastav

Kui see auto on samal tasemel taastatud, nagu Mati Heinsare kollektsioonis olev musta numbriga M410(kuulus enne vist Leho Siimsenile), siis selline hind taastatud rariteedi eest pole küll palju.

Heinsare kätte jõudnud auto oli esialgu aastajagu müügis 110 000 krooniga, mis veidi üle 7000€. Kusjuures ma kahtlustan, et Heinsar kauples hinda alla enne ostmist...
Üle 10000€ maksmise selle masina eest võiks vast liigitada Läti-suunalise humanitaarabi valdkonda.

See, et kusagil mikroriigis nimega Eesti, müüdi ühte taastatud M410-t aastaid tagasi u. 7000-de euroga, ei tähenda, et see olekski nüüd sellise auto eest makstav ( ja õiglane) globaalne maksimumsumma, mis peaks kehtima ka teistes riikides samasugustele mudelitele.

Hea küll, esitan oma mõtte siis teisipidi.
Kui palju Sa siis arvad ühe sellise auto väärtuseks olevat, mida on(juhul kui auto on valminud tellimustööna) ühe mitmepealise meeskonna poolt ilmselt ehitatud minimaalselt aasta või paar nagu kuulutuses kirjas ? Eeldusel(!) et kõik uued vajaminevad detailid, alates kereplekkidest lõpetades pisividinatega (armatuurlaua nupud, iluliistud, kinnitusklambrid jms.) on heal juhul õnnestunud eelnevalt valmis varuda. Kokku ostetud detailide summadele liida juurde tööd tegevale meeskonnale/töökojale makstav tasu(kusagil pole kirjas, et vana auto uue vääriliseks tegemine on odav lõbu) pluss kõik kulumaterjalid, mis ühe sellise auto kordaseadmiseks vaja läheb(värvitööde materjalid, kroomdetailide galvaniseerimine jne. jne.) Seda siis juhul, kui Sa ei otsusta kõiki tööprotsesse algusest lõpuni ise teha.
Samuti ei saa välistada ka varianti, et ühe sellise auto ehitamiseks tuli võibolla vähemalt kaks, kui mitte kolm analoogset masinat eelnevalt kokku osta.
Löö kõik need väljaminevad kulud kokku ja siis vaata, kas ühe niisuguse taastatud valmiseksemplari eest küsitud hind tundub põhjendamatult kõrge või ei.


Kui on selliseid finantsvõimalusi, küsitav summa ühe või teise N.Liidu aegse komplektse auto eest kohe välja käia, siis viimse poldini juba valmis taastatud/korda tehtud sõiduk kusagilt kollektsioonist, või teise variandina väga hästi säilinud originaalkonditsioonis auto ost on tunduvalt mõttekam, kui hakata samasugust autot omal käel jupp-jupi haaval nullist üles ehitama. Sõltuvalt sellest, kes kuidas enda aega väärtustab.
P.S. Juhul kui pole tegu mingi erilise rariteediga, nagu näit. kasvõi see kõnealune M410 ja mida iga aastaga vähemaks jääb.

Leidsin M410-ne valdaja kodulehe ka üles: http://retro-garage.com/prices.htm

[lauri]

Löö kõik need väljaminevad kulud kokku ja siis vaata, kas ühe niisuguse taastatud valmiseksemplari eest küsitud hind tundub põhjendamatult kõrge või ei.

Asi kisub juba teise teemasse, aga ei saa siiski märkimata jätta, et auto müügihind on nii suur, kuipalju väärtust ostjale edasi antakse.
Omaniku jaoks koosneb auto väärtus arvatavasti mitmetest komponentidest - auto ostuhinnast, autosse investeeritud rahast, seotud mälestustest, autoga hooldamisega nähtud vaevast jne. Aga masina müümisel maksab ostja selle eest, mida ta saab ning rohkem maksmine on - nagu enne mainisin - heategevuslik toiming.
Näide elust: minu hoovipeal seisab praegu M-430. Ma võin seda 10 aastat hoole ja armastusega taastada ning sinna terve varanduse matta, aga tagasi saan ma ikkagi ainult niipalju, kui müümise hetkel ostjale optimaalne tundub. Esmapilgul tundub justkui oleksin vastu pükse saanud, kuid tegelikult on kaup aus, sest ostja ei peagi kinni maksma minu poolt kokku ostetud 3 samasugust masinat ning hingehaavu ja hangitud teadmisi, mis kogenematusest vussikeeratud detaile uuesti taastades sain. Lisaks jäävad mulle veel ka minu emotsioonid koos autoga garaažis veedetud 10-st aastast. Viimaseid võib muidugi proovida ka masinaga kaasa müüa ja paljud seda ka teevad müües autot koos mingi (aja)looga.

Antud auto puhul ei näe ma küll midagi, mis sellega peale metallist osa kaasa tuleks ning 10000€ eest saan ma enda masina taastatud optimaalse tegutsemise tulemusena ning liialt emotsioonidesse laskumata.

PS. kui keegi arvab, et selliseid autosid annab suure raha eest müüa, siis otsige mulle ostja eelpoolmainitud M-430-le 500€ eest. Võin kaasa rääkida põnevaid lugusid auto ajaloost.


Lauri.

[SanderV]

http://auto.motors24.ee/vehicles/303956 ... &sort=paid

[jartmok]

Tähelepanu seltsimehed.
Sellsit pakkumist vaevalt niipea tuleb, minge ja tooge foorumisse ja headesse kätesse õige masin!

http://www.okidoki.ee/item/358819/#largepic

[lauri]

Sellsit pakkumist vaevalt niipea tuleb, minge ja tooge foorumisse ja headesse kätesse õige masin!

Nagu näha, on see mosse juba aasta esimesest poolest saati müügis.
Soovitan enne ostmist roostest puretud iludetailidele viidates hinda vähemalt 3-5 tuhat allapoole kaubelda. Positiivne on see, et keegi pole lisanäidikuid rooli juures oleva luugi sisse lõiganud.

[M410]

masina müümisel maksab ostja selle eest, mida ta saab ning rohkem maksmine on - nagu enne mainisin - heategevuslik toiming.

Sinu loogika kohaselt siis kõik need vanatehnika kollektsionäärid, kellede finantsseis lubab osta oksjonitelt endale erinevaid restaureeritud sõidukeid miljonite kroonide eest kokku, tegelevad "ülemaksmisega" ? Huvitav arusaam.
Millegipärast tundub, et need taastatud vanasõidukite vastsed omanikud näivad ise oma ostuotsuse ja auto eest välja käidud summade üle rohkem rahulolu tundvat kui mõni nö. kõrvaltvaataja.

[lauri]

masina müümisel maksab ostja selle eest, mida ta saab ning rohkem maksmine on - nagu enne mainisin - heategevuslik toiming.

Sinu loogika kohaselt siis kõik need vanatehnika kollektsionäärid, kellede finantsseis lubab osta oksjonitelt endale erinevaid restaureeritud sõidukeid miljonite kroonide eest kokku, tegelevad "ülemaksmisega" ? Huvitav arusaam.
Millegipärast tundub, et need taastatud vanasõidukite vastsed omanikud näivad ise oma ostuotsuse ja auto eest välja käidud summade üle rohkem rahulolu tundvat kui mõni nö. kõrvaltvaataja.

Lugesin üle enda eelnevad postitused ning kolmel korral ka viidatud lause. Ei leidnud kahjuks kohta, kus olen vihjanud, et kõik need vanatehnika kollektsionäärid, kelle finantsseis lubab, ülemaksmisega tegelevad. Pigem kaldun arvama, et kodanikud, kes vanatehnika kollektsioneerimisega tegelevad, on väga kaalutlevad ning teavad täpselt, kustkohast hinna piir läheb. Pigem ajavad oksjonitel hinna üles need, kel puudub tausta-info ja kes teevad otsuse vaid hetke-emotsioonist lähtuvalt. Pärast oksjonit on hea tunne, aga kui nädal peale masina kättesaamist samasugust isendit poole odavamalt müügil näed, tekib päris arvestatav pohmelus (tean omast kogemusest). Üks variant sellest peavalust ülesaamiseks ongi vaadelda ülemakstud summat, kui heategu eelmisele omanikule - ka must asi tundub läbi roosade prillide vaadates rõõmsama varjundiga.

Asja lähetepunkti juurde tagasi tulles - Moskvitš-410 pole praegu veel eriline haruldus.
Kahjuks endal ühtegi üleliigset 410 eksemplari pole, aga pakun jätkuvalt soovijatele välja eksperimendi M430-ga, mis enam-vähem sama laialt levinud on: kes leiab ostja rohkem kui 500€ eest võib vaheraha endale jätta

[wax]

Põllurallijate käest läbi käinud...
http://www.motors24.ee/vehicles/310178- ... =price.ASC

[andiz]

See sõitis veel aastat 6+ tagasi tänavatel. Omanikuks oli keskealine meesterahvas kes kasutas juba seda teibituuningut. Omaniku poja sõnul oli neil sama kerega, parempoolse rooliga varjant ka, varuosadeks vms (vestluse hetkel veel sõiduvõimeline). Praegust asukohta vaadates võiks arvata, et masin vahepeal omanikku vahetanud.