"Täna tundub mulle, et mu abikaasa käitub imelikult. Me olime kokkuleppinud kohtumise kenas restoranis, et õhtustada. Olin olnud terve päeva sõbrannadega shoppamas ning hilinesin meie kokkusaamisele pisut kuid Tema ei teinud ühtki kommentaari selle kohta. Jutuajamine lauas ei sujunud kuidagi, nii tegin ettepaneku minna kõrvalisemasse kohta, et privaatsemalt vestelda. Ta nõustus, kuid ei rääkinud ikka eriti. Ma küsisin, mis on valesti; Ta vastas: "Ei midagist". Ma küsisin, kas see oli minu süü, et Ta nii löödud oli. Ta vastas, et Ta ei ole löödud, et mul ei ole midagi pistmist sellega ja et ma ei peaks ennast vaevama selle pärast. Teel koju ma ütlesin, et armastan teda. Ta naeratas õrnalt ja jätkas sõitu. Ma ei suuda seletada Tema käitumist, ma ei saa aru, miks Ta ei vastanud "Kallis, armastan sind ka". Kui me koju jõudsime tundsin, et olen kaotanud Ta täielikult, justkui nagu Ta ei tahaks minuga enam suhelda. Ta lihtsalt istus seal ja vaatas telekat. Ta tundus jätkuvalt kauge ja eemalolev. Lõpuks, kui vaikus oli meie ümber, otsustasin voodisse minna. Umbes 15 minutit hiljem tuli Tema ka. Aga ikka ma tundsin, kuidas Ta meeled on segaduses ja mõtted kuskil mujal. Ta jäi magama - mina nutsin. Ma ei tea mida teha. Olen peaaegu kindel, et Tema mõtted on kellegi teisega. Mu elu on täielik katastroof."
Miilitsad passivad ja näevad et üks mees tuleb ja istub autosse. Midagi ei juhtu veel...
Siis tuleb teine mees, purupurjus ja tuikudes, läheb vasaku ukse juurde, istub sisse, kohe käivitatakse auto ja start ! Masin veerebki väljasõidu-tee poole.
Seal aga miilitsad juba ootel. Peavad masina kinni, vasakpoolne klaas lastakse alla...
Miilits ütleb: "Niiii, ise alkoholijoobes ja sõidate? "
Mees vastab: "Jaaaoo, ... sõõiiidan, kuid eiii juhiii !"
Auto oli parempoolse rooliga Moskvitch ja paremal pool olev mees oli kaine.
Tüüpiline tarbimisühiskond. Vahet pole, kui asi on vana, vahetame kogu kupatuse välja, mis siis et asi on korralik. Ei komentaari.