Eesti Moskvich Klubi

Postitatud: Reede 11 Juuli, 2008.

Vahepealne töötempo ei ole lasknud mul selle "sinise unistusega" tegeleda.
Praeguse seisuga on tal veel vaja põrandakatted ja istmed sisse panna, kuna põrand sai nädala alguses uue värvikorra alla. Õigemini selle keskmine osa. Teadupärast oli see ajapikku suhtkoht ära kriimustunud ja hakkas pindmiselt roostetama. Et see edasi ei leviks, siis tuli selle tõkestamiseks midagi kiirelt ette võtta.
Siis saigi põrandal keskmine osa taldlihviga ära lihvitud, kinni kaetud ja enne värvimist krunt alla lastud. Pildid 1 ja 2.
Kui krunt kuiv, lasin talle peale kaks kihti värvi ja valmis ta oligi.
Pildilt võibolla tundub et põrand on halli värvi. Tegelikult on ta ikka helesinine. Valgus oli too moment teistsugune ja siis jääb selline mulje, et põrand on valet tooni.
Värvida püüdsin nii, et see muster jääks enam-vähem samamoodi kare ja krobeline, nagu ta algul oli. Kas ta nüüd nii ka välja kukkus nagu vaja, ei tea.

Pidasin siin teadjamatega nõu ja mul soovitati eesistujate jalgade all olevatele pigimattidele kilesid mitte peale panna, et põrand õhku saaks.
Et need paar kohta, kust värv lahti oli, ma puhastasin ära ja lasin uue värviudu kergelt peale, aga sellega asi ka piirdus.
Venivas tempos, aga sellegipoolest hakkavad ka istmed valmis saama.
Üks pilt ka tagumisest puhtaksroogitud eksemplarist. Täna pesen esimesed ka ära, siis on vast salongist natuke viisakam mulje. Kuigi uksepolstrid ja armatuurlaud on veel nii jubedad, et nendega on paras külakoeri ja kanu ehmatada.

Postitatud: Teisipäev, 15 Juuli, 2008.

Selle metsiku rabelemise tulemusena (töös olevad sõidukid versus Moskvitš) sai viimasel neist lõpuks istmed ja tagumine põrandavaip pestud.
Suure rookimise tulemusena läksid ka esiistmed lõpuks natuke puhtamaks. Tegin ka paar pilti, et näidata, millised nad alguses olid ning millised pärast.
Sellel pildil siis parempoolne on pesemata iste, vasakpoolne pestud. Et väike toonivahe on nagu.
Istmed pestud, hakkasin autosse tagasi toppima põrandal asetsevaid mürasummutusmatte ja alumiiniumist liiste. Nad on küll päevinäinud ja tahaksid päris kindlasti uute vastu vahetamist, kuid mina niisugusi, ühelt poolt kilega pigimatt, teiselt poolt vill, pole küll näinud. Või ei oska ma neid siis otsida.
Enne mattide paigaldust sai aga ära värvitud käimakasti ümber käiv plekist korpus. See oli servadest pindmise roostega koos, et jube lausa.
Ta jääb küll plastikust keskkonsooli alla, aga mis ma sest roostes detailist sinna alla panen, kui mul põrand värvitud jne.
Senikaua, kuni istmed kuivasid, pesin lahustiga puhtaks istmekinnituspoldid ja alusplaadid. Osad neist olid küll üpriski roostes, aga mul ei olnud too moment keset ööd neid korralikke ka kusagilt võtta. Istmed oli aga vaja autosse panna. Nii et läksid needsamad külge, mis olid.
Enne istmete paigaldust tuli mul aga ära pesta tagaistujate jalge all käiv kummimatt. See oli parajalt räpane, nii et mul tuli teda hulk aega vaibašampoonivee ja harjaga nühkida, et ta puhtaks saaks.
Kui põrandamatt ära kuivatatud, puhastasin teda veel kummi- ja plastdetailide hooldusvahendiga, et ta natuke värskema ilme saaks.
Päris uus ei ole, aga peaaegu midagi sinnakanti. Pilt ka.

Napilt enne poe sulgemist jõudsin ära käia veel "Ülo Äris" ja osta Moskvitšile käigukasti sisse "tatti" ning käimakasti otsatihendid. "Tatt" sai kohe sisse kallatud, mida õnnekombel ei läinudki palju ja tihendid katsub ka millalgi lähiajal ära vahetada. Siis on vast lootust et auto põhjaalune jääb ühe järjekordse vedeliku võrra kuivemaks.

Senikaua, kui ma laupäeval tegelesin oma tööasjadega, vahetas vanem generatsioon ära tagumise juhipoolse pidurisüsteemi ning samas õhutasime ära ka. Nüüd on vähemalt natuke julgem sõita, kui tead et pidurid on korras ja käsipidur ka töötab.
Ventikarihma ei õnnestunud sellegipoolest vahetada, kuna originaalne M 412 mõeldud rihm on diameetrilt tunduvalt väiksem kui see, mis praegune. Igatahes geneka vahetuse peab esimesel võimalusel päevakorda võtma, sest et ta teeb juba päris hullu rõginat.
Aga vähemalt on nii genekas kui ka starter Moskvitši enda omad, mitte mingid aretused. Seda ma sain kuulda kaasfoorumlase moskiito käest, kui me laupäeval tema residentsi väisasime.

Senimaani on ajapuuduse tõttu tegemata veel eesistujate jalgealused kummimatid ja armatuurlaud, pesemata uksepolstrid ja ukseaugud ning pagasiruum. Samuti ootavad oma tööjärjekorda lävekarbid ning kõik need ülejäänud eelmainit hooldustööd.
No mitte ei ole seda aega et saaks Moskvitšiga rahulikult tegeleda. Võibolla puhkuse ajal õnnestub. Kuna see veel tuleb, ei tea.

Postitatud: Kolmapäev, 17 September, 2008.

Mis siis vahepeal toimunud on ? Igasuguseid asju.
On ülevaatusel käidud, sealt sama targana tagasi tuldud ja uuesti mindud.
Ühesõnaga: Esimene kord ei läinud läbi, kuna kaks põhilist asja, mida nii vanade sõidukite puhul kontrollitakse, käsipidur ja heitgaaside sisaldus, ei vastanud nõuetele. Esimene neist oli praktiliselt olematu ja heitgaaside sisaldus ületas ettenähtud normi mäekõrguselt. Kuigi heitgaaside reguleerimine on ülevaataja rida, siiski tema ei osanud karburaatoril seda õiget kruvi üles otsida, kust midagi kuhugipoole keerata tuleks. Ja nii me siis sõitsimegi tuldud teed tagasi, näpu vahel paber tekstiga: Saata kordusülevaatusele.

Kodus me ei teinud koos vanema generatsiooniga muud, kui et vahetasime karburaatori ära ning pingutasime käsipiduri trossi. Järgmine päev uuele katsele. Seekordne käik õnnestus ning nüüd on auto jälle sõidukõlbulikuks tunnistatud.
Kusjuures vahepeal, enne teistkordsele ülevaatusele minekut toimus tee peal ka paras tsirkus. Nimelt otsustas juhipoolne rattalaager töölepingu lõpetada ja andis meile sellest valju ragina ning kärssava suitsupilvega märku. Egas midagi, ots ringi ja tagasi. Õnneks oli laager ennast nii kõvasti kinni kiilunud, et pooltelje otsast ta ära ei tulnud ning niiviisi kolme ratta peal longates jõudsime tagasi. See kinnikiilunud laager aga osutus samas parajaks pähkliks, kuna välja ei tulnud ta mitte mingi nipi ega tööriistaga. Ei jäänudki muud üle, kui teise Moskvitši alt võtta ära kogu rummumäng ning see siis sinise Moskvitši külge monteerida. Kogu jama kestis meil ligikaudu 2-3 tundi. Nii et selleks ajaks, kui me oma töödega valmis saime, oli ülevaatuspunkt juba suletud.
Õnneks järgmine kord saime aga jaole ning nüüd on asi korras.

Postitatud: Esmaspäev, 13 Oktoober, 2008.

Suvega on "finito" ja sügis ammu käes. Nädalavahetusel sai autoga tehtud veel üks viimastest pikematest tiirudest. Käisin Tallinnas et tuua, lisaks Volga detailidele, eelnevalt ära broneeritud uus pagasiluugi- ning uued uksetihendid ja uued tagavedrud.
Need viimatimainitud lähevad siis suuremat keretööd ootavale teisele Moskvitšile kunagi alla.
Tihendid katsuks siis see nädalavahetus autole külge panna, kui vähegi aega saab. Praegused on nii lõhki ja ära "väsinud", et nendega pole enam midagi peale hakata. Tuul puhus sõidu ajal vilinal ukse vahelt sisse ja iga kord, kui auto kusagile kõrvalisele kruusateele sattus, siis oli pagasiruum kaetud ühtlaselt paksu tolmukihiga.
Ütleme nii et selja taha jäänud nädalavahetusega ilma mõttes vedas. Hommik oli selline tatisevõitu ja tibas mingit uduvihma moodi asja sadada, aga päeva poole läks ilm täitsa ilusaks. Ka seekord ei "pääsenud" me Järva maakonnas sõites paarile autole, õigemini nendes istuvatele inimestele vastu lehvitamast. Nii et kes soovib eelkõige positiivset tähelepanu, siis ostke omale Moskvitš ja see on garanteeritud.

Samuti tuleks autol, enne kui ta lõplikult garaaži ja pukkide peale seisma jääb, kõhualune survepesuriga puhtaks pesta.
Lävekarpide ja tiivakaarte kruntimisi/värviparandusi ma see aasta paraku teha ei jõudnud. Kogu aeg oli töine ja kiire periood ning kui oli vaja "sinisega" kusagile sõita, siis jõudsin alles hilja õhtul tagasi, kui väljas oli juba pime.
Nii et miskit pole teha. Need asjad lükkuvad järgmise suve peale.

Kas selle autoga ka midagi toimunud on?

Peale uksetihendite vahetust uute vastu rohkem mitte midagi. Auto seisis (ja seisab) garaažis.