Nii. Ei taha siin uuemat tehnikat päris maha teha,kuid veneaegne püstol on ikka üleprahi. Olen kasutanud siin spetsiaalset kivikaitse püstolit,kuid ütlen nii,et see on paras s. häda. Pind jääb krobeline ja üldse vilets. Samas laenasin sõbralt veneaegse mingise püstoli,62 aasta oma. Tollel oli värvitopsik ülesse viidud. Vaat sellega sai lastud kivikaitset nii nagu värvi. Pind jäi sile,justnagu oleks värvitud. Ei tee vahetki. Originaalis on sellel püstolil värvivõtmine altpoolt. Düüs on räige auguga ja sellega saab lasta ka natuke paksemat värki. Sõber jalutas TAGADI laadal ja nägi sellist uut. Lasin tal selle kohe ära osta. 50 kr. maksis.
No loogiline ju on, et kui kivikaitse või põhjakaitsemastiksi laskmise püstoli düüs on värvipüstoli omast suurem, siis jääb ka pind struktuursem.
Asja mõte ongi võimalikult paks materjali pind tekitada kivilöökide vastu ja/või nende summutamiseks.
Aga seda trikki on enne ka tehtud, et krundipüstoliga (kui düüsi läbimõõt on näiteks 1,7 mm) kivikaitset lävekarpidele lastud. Värvipüstoli düüs(tavaliselt 1,4 mm) kipub selle moosiga ära ummistuma, kui lahustiga tiba vedelamaks ei tee.
Jäi mainimatta,et selle püstoli düüsi läbimõõt on 6 mm. Nii et võite ise arvata,mis juhtub kui sellega lasta...
Perkinsi leiutasid ka venelased.Nii ütles sõber Märt....
Vaatan siin foorumis ringi ja igal pool käib kõva osade vahetus. Mina tahan kah!
Mõni päev tagasi sai pingutatud plokikaant ja reguleeritud klappe. Sain sõita mõne päeva ja Viljandis foori taga kuulen,et hääl muutus. Tagasiteel jätsin korra auto teeäärde ja vaatan-auru ajab teine välja. Kolmas silinder ka ei tööta. Tulin kodu ja kukkusin viga otsima. Hakkasin küünalt maha keerama. Sain paar tiiru peale ja kõik. Siis nõksutasin edasi tagasi ja nii pea pool tundi. Suure surmaga sain küünla kätte. Väljakeeramisega oli ka vinti rikutud. Lasin pulgaga vindi puhtaks ja mõtlesin survet mõõta. Andsin korra startert ja ennäe imet - mingi vedelik lendas küünlaaugust välja. Nuusutan siis-tasooli lõhn. No asi selge. Kakkusin kaane maha ja tulemused:
Kolmanda silindri juurest tihend läbi. Kolvi ka ilusti puhtaks teinud. Enne mahavõtmist tegin ka väikese ettevaatusabinõu. Natuke traati ja asi kindlam.
Kilomeetreid on saanud selle tihendiga vähemalt 35 tuh. sõidetud. Alguses sai 500 km. pealt pingutatud. Siis korra 1000 pealt. Siis 5000 pealt,veel korra10 tuh. Sai ka 15 tuh. pealt. Ja viimane siis mõni päev tagasi 20 tuh.Võibolla ka natuke rohkem. Ei tea kas seda vähe või mitte. Hülsid tundusid ka õigel kõrgusel. Milles asi,et tihend läks. Kas vanadus? Huvitav oleks teada kuidas teistel sellega läinud on? Nii et lugupeetud kaaskannatajad! Kuidas teil selle tihendi pidamisega on?
Niipalju võib veel lisada,et kuramuse õigel ajal lagunes.....
Perkinsi leiutasid ka venelased.Nii ütles sõber Märt....
pakkun et tihend läks ülepingutamise tagajärjel. Pressisid lihtsalt tihendi välja enda pesast ja rohkem polnud vaja. Mina olen enda mosse mootorid ainult korra üle pingutanud ning on alati korralikult vastu pidanud.
ah jaa, see traadiga kinni sidumine on rohkem sümbioosne, sest alt võib kett nii või naa paigast nihkuda, kuna sealt ei hoia ju miski teda paigal.
Tüüpiline tarbimisühiskond. Vahet pole, kui asi on vana, vahetame kogu kupatuse välja, mis siis et asi on korralik. Ei komentaari.
moskiito kirjutas:
ah jaa, see traadiga kinni sidumine on rohkem sümbioosne, sest alt võib kett nii või naa paigast nihkuda, kuna sealt ei hoia ju miski teda paigal.
moskiito kirjutas:pakkun et tihend läks ülepingutamise tagajärjel. Pressisid lihtsalt tihendi välja enda pesast ja rohkem polnud vaja. Mina olen enda mosse mootorid ainult korra üle pingutanud ning on alati korralikult vastu pidanud.
ah jaa, see traadiga kinni sidumine on rohkem sümbioosne, sest alt võib kett nii või naa paigast nihkuda, kuna sealt ei hoia ju miski teda paigal.
Ülepingutamist polnud. Dünamomeetri näidu järgi sai keeratud. Kolmest kohast tahtis juurde keerata. Aga need olid esimeses otsas. Ma takseerisin seda tihendit,tundub ikka hulga õhemaks pitsunud. Ei tea,vanadus....
Mis puutub traadiga sidumisse,siis abiks ikka . Ega ennem ei tohi startert kedrata,kui käsitsi mootorit oled ringi ajanud. Kui siis mingi takistus tuleb,kohe tunda. Starteril jõudu küll. Sellega saab ju isegi sõita....mingi ime siis pole,kui klapid kõveraks lükkab.
Perkinsi leiutasid ka venelased.Nii ütles sõber Märt....
TALUPOEG TALUJA kirjutas: Ülepingutamist polnud. Dünamomeetri näidu järgi sai keeratud. Kolmest kohast tahtis juurde keerata. Aga need olid esimeses otsas. Ma takseerisin seda tihendit,tundub ikka hulga õhemaks pitsunud. Ei tea,vanadus....
üks aasta kohtasin ka noori poisse mossega tee ääres, seisid nukralt, pead maas, mosse kõrval. Jõin siis seisma ja pärisin, miles probleem? Nemad vastu "plokikane tihend läks vist, surve radikas" pärisin siis millal remont tehtud, nemad "eelmine kuu sai just tihend vahetatud" päringu peale mis moodi kaant pingutasid tuli vastuseks "dünamomeetriga" ja ilma järelpingutuseta. Siis tegin poistele väheke selgitustööd
Mina ei ole mootori mosse mootori remondis kunagi tünamomeetrit kasutanud ja olen seda teinud käe järgi alati. Kui teha nii nagu "manuaal" ütleb, siis mootoril pikka iga pole
nagu Wax ütsi, "ää näppi kui funkab, kauem elab"
Tüüpiline tarbimisühiskond. Vahet pole, kui asi on vana, vahetame kogu kupatuse välja, mis siis et asi on korralik. Ei komentaari.
TALUPOEG TALUJA kirjutas: Ülepingutamist polnud. Dünamomeetri näidu järgi sai keeratud. Kolmest kohast tahtis juurde keerata. Aga need olid esimeses otsas. Ma takseerisin seda tihendit,tundub ikka hulga õhemaks pitsunud. Ei tea,vanadus....
üks aasta kohtasin ka noori poisse mossega tee ääres, seisid nukralt, pead maas, mosse kõrval. Jõin siis seisma ja pärisin, miles probleem? Nemad vastu "plokikane tihend läks vist, surve radikas" pärisin siis millal remont tehtud, nemad "eelmine kuu sai just tihend vahetatud" päringu peale mis moodi kaant pingutasid tuli vastuseks "dünamomeetriga" ja ilma järelpingutuseta. Siis tegin poistele väheke selgitustööd
Mina ei ole mootori mosse mootori remondis kunagi tünamomeetrit kasutanud ja olen seda teinud käe järgi alati. Kui teha nii nagu "manuaal" ütleb, siis mootoril pikka iga pole
nagu Wax ütsi, "ää näppi kui funkab, kauem elab"
Palju oleneb,kes teeb ja kuidas teeb.....näpuga järge ajades tegelt jah,lähed lolliks. Neid asju mida kästakse teha,on ikka niipalju,et tekib küsimus,et millal ma sõidan....
Perkinsi leiutasid ka venelased.Nii ütles sõber Märt....
. Ega ennem ei tohi startert kedrata,kui käsitsi mootorit oled ringi ajanud. Kui siis mingi takistus tuleb,kohe tunda. Starteril jõudu küll. Sellega saab ju isegi sõita....mingi ime siis pole,kui klapid kõveraks lükkab.
. Jutt juba nagu vanakooli mehe oma....
