Eesti Moskvich Klubi

Nonii!

Sillaga on juba peaaegu ühel pool. Pisut roolisüsteemi jäi veel külge panemata. Ajutiselt keerasin roolikarbi külge tagasi, kuid kui salongi kallale lähen, siis võtan uuesti maha. Vahepeal vaja mossega manööverdada.

Pean ütlema, et päris tükk tegu on värvitud juppe sedasi külge keerata, et värv ka peale jääks Igaljuhul olin hästi ettevaatlik ja tegutsesin vaikselt. Eriti keeruline oli natukene kangemad vedrud alla saada.

Lihtsalt huvi pärast tõstsin kogu kuudi tühjaks, et näha, mis seisus kuudi põhi on. See, kes kuudis keevitusega möllanud on, tuleks küll jutule võtta. Täiesti jube, mida silmad nägema pidid. Mingil määral põhja keevitatud, aga ei mingit värvi, isegi krunti mitte. Haljas metall, millel ÕNNEKS pindmine rooste. Kuudi seintel ilmselt koormarihma kinnitused, mis samamoodi tehtud. Ilmselt relakaga pind puhtaks ja detail külge keevitatud. Ja nii see jäigi. Lihtsalt loodan, et see asi ei ole väga hapuks seal läinud, sest muus osas ( mis ilmselt selle töömehe poolt puutumatuks jäi) oli põhi väga viisakas, paagi ümbruses ei leidnud roostet. Tagumised poolraamid tundusid korralikud, aga eks tulevik näitab, mis tegelikud lood on.

Aga et jutt igavaks ei jääks, siis ka mõned pildid:

Kuidas edeneb? Varsti terve kuu vaikus olnud

Nüüd saab kasutusele võtta väljendi "tasapisi ehitamise". Kuna praegu olen koolis, siis väga aega ei jää ehitamiseks. Lähipäevil võtan piduritorud ja peasilindri käsile. Saan pisemaid juppe valmis teha, aga midagi suuremat lähinädalatel käsile ei võta. Varsti eksamid tulekul ja pisut jääb ehitamine teisejärguliseks. Aga kohe kindlasti ei jäta ehitamist pooleli

Vahepeal sai nina ajutiselt kokku tagasi pandud paari poldiga, sest pidin mosse garaažist välja lükkama. Esisild tahab stendis ära käia, jubedalt on rattad viltu all Aga eks jõuab tulevikus sillastendi ära teha. Kuna piruka silla alt tulid välja katkised vedrud, siis otsustasin varuosa mosse silla vedrude kasuks, mis tunduvad olevat mingi muu masina omad - jubedalt kanged on. Kui silla kokku tagasi panin, siis enda keha raskusega ei suutnud õõtsasid liigutada. Loodan, et mingil määral on nüüd sõit stabiilsem.

Finantsiliselt halb uudis on see, et tuhin pealt ära ei lähe. Päris mitme projektiga olen lootnud, et ei viitsi enam ehitada ja jääb rohkem raha alles, aga kus sa sellega. Tegelikult on asi hoopis vastupidine - midagi imelikku ikkagi toimub, et tõmbab kohe garaaži poole ehitama. Juba jõudsid minuni esimesed viited, et mis sa sellest ehitad. Sellel ju nii halb kere. Mina oskan selle peale öelda ainult üht: piisavalt heade oskustega saab teha ka sitast saia... ja täitsa söödava!

Väikene võrdlus, mis varasemalt oli ja mis nüüd on.



Ja sedasi jääbki ootama, millal uuesti aega leian

Mõtlesin ja mõtlesin... välja mõtlesin. Praeguse seisuga jääb kogu kuudi osa tahaplaanile, kuna rooste möllab igal pool. Ei mata mõtet maha, et kuuti peale tagasi ei ehita, aga ei tee seda praegu.

Jõudsin põhjale korraliku pilgu peale visata ja olukord on küll hull, aga olen näinud hullemat. Üks tagumise amordi kinnitus on täiesti lahti, selle teeb uue. Põhjas paar auku, karbi servad augulised. Järjest enam tulevad välja tõestused, et keegi on juba selle kallal tööd teinud ja väga väga halva kvaliteediga. Ja tänu sellele on minul vaja teha topelt tööd. Aga ega see mind ei morjenda.

Mõned pildid kah:

Nonii!

Vahepeal on saanud keevitusega möllatud. Teha nii palju, et ei oska alustada kuskilt otsast. Aga vaikselt hakkab juba ilmet võtma.
Enam vähem relakaga vaatasin üle, mis kohad tuleb kindlasti välja vahetada. Kole auguline tuli see vaatepilt

Peaasi, et talad ja sillakinnitused õigesse kohta saavad! 90-tel küll nähtud Mossesid, mis jooksid külg ees koera Oli omalgi esimene 2140 selline. Pärast mõõdulindiga mõõtsin esi ja tagarataste vahekaugused mõlemal poolel ja erinevus oli 3cm Ja silmaga vaadates oli erinevus peaaegu märkamatu kuid liikluses nähtud oli palju hullemaid eksemplare Tänaseks pole selliseid juba aastaid kohanud, ilmselt on need sulatusahju ära läinud.

Edel kirjutas:Peaasi, et talad ja sillakinnitused õigesse kohta saavad! 90-tel küll nähtud Mossesid, mis jooksid külg ees koera Oli omalgi esimene 2140 selline. Pärast mõõdulindiga mõõtsin esi ja tagarataste vahekaugused mõlemal poolel ja erinevus oli 3cm Ja silmaga vaadates oli erinevus peaaegu märkamatu kuid liikluses nähtud oli palju hullemaid eksemplare Tänaseks pole selliseid juba aastaid kohanud, ilmselt on need sulatusahju ära läinud.

Ei tea, kas varem oli sild paigas või mitte. Aga panen samasse kohta tagasi, kus ta varem oli... või noh, üritan panna Eks tulevikus selgub, kas masinast saab "drifti" pill või mitte

Nonii!

Põhi juba vaikselt edeneb. Käed keevitamisest juba katkised. Peaksin kohe ära mainima, et ma ei aja taga sajaprotsendilist originaalsust, vaid et kõik oleks korras ja saaksin sõita hirmuta, et ükshekt iste läbi põhja ei vaju. Niisiis, keeruline on plekke õige kujuga välja taguda. Tööriistadeks on üks hää haamer ja veneaegsed kruustangid, ei midagi "fäncit" - seega pisut raskelt tulevad keeruka kujuga plekitükid. Aga tuleb välja, et ka plekksepana saaksin kah leiva lauale

Vahepeal vahetasin auto külge, et asuda põhja teise poole kallale.

Ei tubli töö, kui nüüd päris ausalt öelda, ma ei oleks mitte kunagi 2715 pirukat võtnudki, kui mul oleks kandevkere nii pude nagu seda sul oli*.
edu ja jaksu !